Poliitikute varjatud majandushuvid

Alates eelmisest aastast on riigikogu ja valitsuse ning teiste kõrgemate ametiisikute majandushuvide deklaratsioonid elektroonsed ja e-maksuametis kättesaadavad, mis teeb aruannete vaatamise ja sealt väljavõtete tegemise lihtsaks. See on suur samm edasi võrreldes varasemaga, kui aruanded olid esitatud Riigi Teatajas tekstina nimede kaupa üksteise järel.

Pärast aruannetega tutvumist ja asjaosalistega vestlemist selgus, et oma äriühingu kaudu tehtud väärtpaberiinvesteeringuid deklarandid ei kajasta, kuna seadus seda ei nõua. Kajastatud on ainult enda nime alt tehtud investeeringud. Seega võib öelda, et majandushuvide aruanded kajastavad praegusel juhul vaid pooltõde väärtpaberitesse investeerimise kohta.

Elektroonsed aruanded on eeltäidetud nagu tuludeklaratsioonid. Nii et automaatselt tulevad andmed üle äriregistrist, Eesti väärtpaberite keskregistrist ja pankadest. Samas tuli aruandeid ühekaupa läbi vaadates ja äriregistriga võrreldes välja, et kõik äriregistri andmed ei kajastu majandushuvide aruannetes, näiteks mis puudutab äriühingu omamist ja seal osalemist.

„Iseasi on see, kuidas määratleda terminit "endaga seotud" ehk siis kust jookseb osaluse piir, millest alates võiks olla deklareerimine kohustuslik,“ märkis endine justiitsminister. Selle kohta, miks pole seda reguleeritud tänases seaduses, soovitas Vaher küsida siiski eelnõu algataja ehk justiitsministeeriumi käest.

Intervjuu riigikogu korruptsioonikomisjoni liikme Ken-Marti Vaheriga:

Kas ma saan õigesti aru, et ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide täitmist kontrollib ja jälgib riigikogu korruptsioonivastane komisjon?

Korruptsioonivastase seaduse § 15 määratleb, kellel on õigus kontrollida huvide deklaratsioone. Lõike 1 kohaselt on sätestatud isikute ring, kelle deklaratsioonide kontrollimise ainuõigus kuulub riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile. Kuna kõik esitatud deklaratsioonid on avalikud ja üldsusel on nendele ka juurdepääs, ei eelda nimetatud kontrolliõiguse andmine n-ö lauskontrolli tegemist. Samas on seadus andnud vastavate kontrolltoimingute tegemiseks võimaluse.

Deklaratsioonide punktid "Osalus äriühingus (nii Eestis kui välismaal)" ja "Väärtpaberid (EVK-st kui ka välismaalt)" – kas need kuuluvad täitmisele või see on iga ametiisiku vaba valik?

Huvide deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklareerimise päeva seisuga osaluse kohta äriühingus, samuti osaluse kohta äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub ametiisikuga seotud äriühingule (nii Eestis kui välismaal registreeritud).

Osalus Eestis registreeritud äriühingutes on deklaratsioonis eeltäidetud vastavalt äriregistri andmetele. Samas peaks deklarant nimetatud andmed siiski ka ise üle kontrollima.

Osalus välismaal registreeritud äriühingute kohta peab deklarant andmed käsitsi deklaratsiooni kandma seaduses nõutud ulatuses. Deklaratsiooni veergu „Märkused“ võib deklarant lisada märkusi või selgitusi.

Eraldi tuleb kohustuslikus korras deklaratsioonis kajastada andmed deklareerimise päeva seisuga väärtpaberite kohta.

Kui tegemist on Eestis registreeritud väärtpaberitega on andmed huvide deklaratsioonis eeltäidetud vastavalt Eesti väärpaberite keskregistri (EVK andmetele) andmetele.

Välismaa väärpaberite kohta peab kande tegema deklarant ise seaduse sätestatud ulatuses.

Deklaratsioonis kajastatud andmete õigsust kinnitab deklarant oma allkirjaga, millega tagab ka andmete õigsuse.

Kui neid punkte eiratakse või täidetakse valesti, mis sellest juhtub? Kuidas panna nn ametiisikuid deklaratsioone õigesti, ausalt, adekvaatselt täitma?

Valesti täitmine, olenemata põhjusest, kas teadlikult või kogemata, ei ole karistatav väärteomenetluse korras. Peamine mõjutusvahend on nende andmete avalikkuse põhimõte.

Kui poliitik Virge on ostnud oma nime all 100 Tallinki ja 100 Tallinna Vee aktsiat, kas siis tuleb see deklaratsioonis üksipulgi (korruptsioonivastase seaduse §8 järgi: Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus) kirja panna (sh kõikide aktsiate hetkeline väärtus)? Või kui Virge on ostnud enda firma Haavasalu alt 100 Tallinki ja 100 Tallinna Vee aktsiat, kas ka see tuleb üksipulgi (korruptsioonivastase seaduse §8 järgi: Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus) kirja panna (sh kõikide aktsiate hetkeline väärtus)?

Esimese näite puhul peab Virge kajastama Tallinki ja Tallinna Vee aktsiate omamise oma deklaratsioonis, samuti osaluse äriühingus Haavasalu. Kui äriühingule Haavasalu kuuluks 1/10 Tallinna vee aktsiatest, siis tuleks ka osalus AS Tallinna Vesi kajastada Virge deklaratsioonis, näites toodud 100 aktsia puhul mitte.